Embedded Files
Eestimaa metsadest on tänaseks väljasurnud 38 liiki, mida ei leidu enam ka mitte kaitsealadel.
Looduses ei sure ükski puu, loom ega putukas eesmärgitult kuna loodusseadus on selline, et kõik, mis siin ilmas sureb looduslikul teel, see kingib omakorda elu järgmisele või lausa järgmistele elusorganismidele. Kui kuuse-kooreürask kuusest jagu saab, näeb osa inimesi selles traagikat, isegi kui see puu sureb looduskaitsealal. Meile jääb aga märkamata, et ühe elusorganismi maise teekonna lõpp paneb aluse uuele elule. See uus elu on tihti märkamatu ega kepsuta neljal jalal inimese eest ära ning ei kõneta meid mingil muul moel. Nii võivad looduslikud protsessid kaitsealadel tunduda meile elukaugena ja viia lausa mõtteni, et looduskaitsealadel toimub justkui raiskamine.
Me peaks olema siiski tänaseks sellest mõttest arukamad ja targemad, haritumad, ettenägelikumad, aga me ikka maadleme selle üle, kust saab ja millal tohib loodust omakasupüüdlikult järjest enam kasutada. Metsatööstusse põhimõttesse on sisse kirjutatud, et tuleb võtta sealt, kust saab ja mida saab. Ning see põhimõte on kandunud ka looduskaitsealadele, mis kohati oma välimuselt ei vasta mingil viisil looduskaitsealusele maale vaid pigem tundub nagu tulundusmets. Võid jalaga toksida raiekände ja tõdeda nukralt, et siin oli kunagi kaitsealune mets, siin oli kunagi ökosüsteem, mis nüüd on fragmendina kusagil majaseinas olev süsiniku talletus. Kaitsealune liigistik, mida kaitsealadel kaitstakse, jätab tihtilugu inimesed ükskõikseks, sest meid huvitab seal kasvav puude kogumik, mitte tundmatu samblik puu otsas või maapõuest väljatorkav tundmatu taim. Tundmatus ei pane meid silmi pööritama ega ka sellele ammugi oma aega kulutama. Meie pilku püüavad värvikad ja silmapaistvad elusorganismid, aga tihti jäävad needki tabamatuks, sest inimene ei satu just tihti loodusega ühele rajale. Kaugenemine loodusest on olnud justkui möödapääsmatu areng, mis on toonud meid tänasesse hetke. Kui me looduskaitsesse sügavamale end juurime, leiame, et loodust vajame me tegelikkuses kõik. Küsimus on selles, kuidas panna ennast selle vankri ette, et vaevuksime püüdlema ennast keskenduma elu alustaladesse ja väldiksime pealiskaudsust, et mis minule sellest, kas looduskaitsealused maad raiutakse lagedaks või mitte.
Eestis on üks mees, kes on õppinud oma eluajal loodust tõesti kuulama ja tegemist on legendiga juba oma eluajal. Ilma tema nimegi nimetamata teavad pea kõik inimesed, kellest ma kõnelen. Kuid kas me oleme võimelised kuulama, mida ta meile on öelnud. Osa meist kindlasti kuulab ja osad teevad näo, et on kuulnud. Ometigi valitseb looduskaitsealustel maadel tihti inimese loodud lageraie maastik. Sest isegi, kui kuulame, ei ole me valmis kuuldut kuulma võtma, sest leidub meis eneses miski, mis justkui takistab kuuldut ellu viimast. Me ei taha sekkuda, kui meil pole emotsionaalset sidet, me ei taha pöörata tähelepanu teemadele, mis meid ei kõneta. Tihti otsime oma mõtetes seda ilu ja säravust inimloodud objektidest. Õpetajate streik kõnetab ühiskonda, aga lagedaks raiutud kaitsealad mitte nii väga…
Metsatööstus kiidab oma istutatud puu istikuid sellise kirega nagu oleks see maailm kaunim objekt meie looduses. See on iseenesest inimlik kuna see on nende enda kätega loodud teos, aga kui näidata talle saja aastase kuuse otsas rippuvat sambliku, vaatab ta sootuks kuuske ja mõtleb, milline raiskamine ja, et see puu on ilmselt juba seest mäda. Ma tean seda mõtet kuna ka mina mõtlesin kunagi selliselt, mind õpetati koolis nii mõtlema! Kiire matemaatiline arvutus peas annab talle vastuse, kui palju raha on raisku läinud ainuüksi seetõttu, et see puu on kasvanud 40 aastat kauem ja oh issand, kui ta looduskaitsealale kasvama veel jääbki. Aga ta mõtleb sellest puust siiski oluliselt rohkem, kui enamus tavalisi Eestimaa inimesi. Kui juhtida ta tähelepanu tundmatule samblikule, mis ripub oksal, siis toimub samastumine ühiskondlikult laialdaselt levinud arusaamaga: samblik on samblik, millel puuduvad seosed väärtustega, mis teda sügavuti liigutaks. Ta tunneb rahulolu, kui saaks selle puu viia kuskile, kus sellest luuakse inimühiskonnale väärtust. Ja isegi, kui ta astub selle sambliku peale jalaga ja vajutab selle lõputusse musta mulda, ei tunne ta ikkagi mingit emotsiooni, sest see samblik on ei keegi, ei miski, olematu organism lihtsalt oksal.
Aga kui tuleb päev ja keegi ütleb, et see samblik seal metsas kasvades kergitab rahakotti lausa tuhandete eurodega, siis saab samblikust äkitselt ootamatult kõige tähtsam subjekt metsas. Ta astub sambliku juurde, vaatab seda ja tunneb uhkust, teeb võib-olla isegi pilti ja jagab sotsiaalmeedias, et see kasvab seal, kuid kuhu kadusid mõtted, et see kuusk on 40 aastat kasvanud tühja, sellest siis enam ei kõneleta.
Me hindame tihti väärtusi ainult rahas, sest see annab meile kindlustunde, et sellel on tähtsust, aga tõelised väärtused ja pikaaegsed väärtused ei ole mõõdetavad rahas. Ning pärast kuut aastat, seni kuni on kestnud debatt metsade üle, oleme hakanud jõudma tõdemuseni ühiskonnas, et metsal on ka teisi väärtusi kui ainult tihumeeter. Tundmatut samblikku on inimesed valmis kaitsma pisaraid valades, kirjutama lugematul arvul teema postitusi ja leidub filmimehi, kes on valmis kaks aastat oma elust pühendama sellele, et inimesed leiaks tee tagasi loodusväärtuste juurde. Dokumentaalfilm „Vara küps“ ei sea kahtluse alla metsamajandamist vaid loob silla hoidmise ja kasutamise vahele ning see ärritab metsatööstust ja lausa riivab neid. Vaikselt, peale filmi esilinastust, on ilmunud metsameeste arvamusi nagu film ei kõneleks läbipaistvalt metsatööstuse olemusest, et filmis ei räägita, et metsaraiumine annab naftale asendust jne. Minu kõrvu jõuavad need justkui vabandusena, et maha suruda eneses seda tunnet, mida film loob - mets on elus.
Metsamehed, kes on filmi suhtes kriitilised, tahavad hoida enese sees neid väärtusi, mis looduskaitsealal raiudes neid kaitsevad justkui kilbina. Kui loodusväärtused - samblikud, taimed, loomad - muutuvad väärtuslikuks, siis on väga raske kätte võtta ja minna metsa kaitsealale majandama, sest tekib sisemine lõhe. Vahel mõtlen, et metsamehed just seda sisemist lõhestumist proovivad oma porgandi- või kartulipõllu kasvatamise jutuga just ära hoida. Inimene ei saa tõsta kätt millegi suhtes, millest ta südamest hoolib. Kuniks pole hoolivust, hoolimist, on kergem minna ja võtta. Nii, kui tekib hoolivus metsa ökoloogilise poole vastu, siis see toimib nagu viirus, mis juurib ennast igasse keharakku ja, kui siis minna metsa raiuma, hakkab keha ja vaim tõrkuma. Mõistus ütleb, et raha on vaja, aga südametunnistus manitseb.
Dokumentaalfilm „Vara küps / Vertical Money: https://heafilm.ee/event/5314/title/vara_k%C3%BCps/“külvab vaatajatesse hoolivust, mis teeb filmi nii ainulaadseks, sest väga vähesed filmid on võimelised seda edasi andma. Ma väga soovitan kõigil filmi vaatama minna, sest hoolivusest ei ole ühiskond kunagi küllastunud!
Hoolivust saab väljendada ka oma allkirjaga:
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1110-avalik-p%C3%B6%C3%B6rdumine-kaitsealade-kaitseks
MTÜ Hoiame Loodust esitas RMKle kolm ettepanekut kuuse-kooreüraski leviku peatamiseks.
Kuuse-kooreürask tekitab Eestimaa metsades ulatuslikku majanduslikku kahju nii RMKle kui ka erasektorile. Kahjuks on üraski leviku üks peamisi eeldusi valed raied. Meie poolt esitatud ettepanekud keskenduvadki peamiselt valede raiete ärahoidmisele. Meie MTÜ ei näe mingit põhjust, miks RMK peaks ettepanekud tagasi lükkama kuna need on koostatud teaduspõhiselt ja koostatud just metsandussektori jaoks usaldusväärsetele allikatele tuginedes. Juhul, kui RMK ettepanekud tagasi lükkab või neid eirab, siis see oleks nähtus omaette, sest põhimõtteliselt ütleksid nad otsesõnu välja, et majandusmetsas nad soovivadki kaasa aidata kuuse-kooreüraski levikule.
Oleme avastanud, et RMK enda kuuse-kooreüraski ohjamise juhend, mis on koostatud endiste RMK juhtide poolt, on kokku pandud väga suurte vigadega ja erineb riigi poolt eramaaomanikele välja antud ohjamisjuhendist. RMK ohjamise juhend on RMK töötajate kuuse-kooreüraski raiete tegemisel jaoks kohustuslik dokument ning kuna seal on puudused sees, siis suure tõenäosusega tehaksegi ulatuslikke raievigu ja soodustatakse sedasi üraski levikut ka eramaadele. Meie üks ettepanek on, et RMK teeks oma ohjamise juhendi kohe korda, sest majanduslikud kahjud muidu aina kuhjuvad. Peamine ettepanek on siiski see, et nad peataks koheselt kuuse-kooreüraski levikut soodustavad raied enda hallatavates metsades.
Imestan siiani, et ükski juriidiline või füüsiline erametsaomanik pole veel RMKle esitanud ulatuslikku kahjunõuet kuna nende tehtud valede raiete kahjud ei püsi ainult riigi maal vaid kanduvad üle ka erametsaomanike maadele.
Meie saadetud kiri:
Lgp Erko Soolmann
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
MTÜ Hoiame Loodust sooviks saada selgust, miks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teostab Eestimaa looduses talveperioodil kuuse-kooreüraski kolletes raieid ning mis põhjusel on koostatud RMK üraski ohjamise juhend suurte puudustega RMK töötajate jaoks?
MTÜ Hoiame Loodust pöördub Teie poole heas usus, et saate meid aidata leidmaks küsimustele vastuseid ja, et leiaksime olukorrale ka kiire ning toimiva lahenduse.
Juhime RMK tähelepanu, et on teaduslikult tõendatud, et valel ajal tehtud ja valesti tehtud raied soodustavad kuuse-kooreüraski elutegevust, ega piira mingil moelgi üraski levikut. Heino Õunap tõdes 2018 aastal järgnevat: “Kui kahjustuskolle ei ole suur, on parem seda üldse mitte torkida, kui teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibub kahjustus enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib see kesta aastaid“. Heino Õunap on Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid kuuse-kooreüraski uurijaid Eesti ajaloos ja suuresti tema tähelepanekute najal on koostatud ka riiklikud üraski ohjamise juhendid.
Juhime RMK tähelepanu alljärgnevatele punktidele:
1) Talvine kuuse-kooreüraski kollete raie oleks mõeldav juhul, kui koristatakse ainult tormimurdu või siis proovitakse neutraliseerida teise põlvkonna noormardikaid, kes osaliselt talvituvad kuuse koore all. Kuid tänavune talv on külmade poolest olnud erakordne, mistõttu külmad on teise põlvkonna mardikat koore all ära võtnud.
2) „Talvine raie on otstarbekas vaid siis, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad on jäänud talvituma arengukohale koore all. Muul juhul on kuuse-kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud puude raie ja metsast väljavedu talvel reeglina kahjulik ja soodustab kuuse-kooreüraski kahjustuse süvenemist. Kuusekooreürask ise talvitub reeglina mullas, aga tema käikudes elavad kasulikud röövputukad ja parasitoidid jäävad talveks koore alla ja hukkuvad talvise raie korral.“
- Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et punkt kahe tekst on koostatud Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti poolt. RMK on oma töötajatele töötanud välja eraldi „Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhendi“. RMK juhend algab alljärgneva sissejuhatusega: „Juhend sätestab põhimõtted, kuidas RMK majandatavates metsades toimub kuusekooreüraski (Ips typographus) kahjustuste seiramine ja likvideerimine ning lendluse seire.“
RMK tööjuhendist on MTÜ Hoiame Loodusele teadmata põhjusel välja jäänud aga talviseid raieid puudutav peatükk, mis kahjuks ongi ilmselt viinud tänase olukorrani. RMK töötajad ei oma tööjuhendit kuuse-kooreüraski talviste raiete osas ja tegutsevad oma teadmiste tasemel, mis võib viia ja ilmselt ongi viinud juba eksimusteni.
Metsaseaduses on § 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel -
(1) Metsaomanik on kohustatud:
1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;
2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest.
Seaduse eesmärk on ära hoida ja ennetada metsakasvatuslike vigu ka siis, kui need tekivad väheste teadmiste najalt, aga kahjuks pole tänaseni keskkonnaameti järelevalve poolel vastavat juhendit, mille alusel saaks jälgida ja vajadusel suunata eksijaid õigemale teele. See omakorda on tekitanud kumulatiivse olukorra, et ei olda teadlikud, et oma tegevusega on nad läinud vastuollu kehtiva seadusega. Kuuse-kooreüraski levitamine ebaõnnestunud raietega kvalifitseerub putukkahjurite leviku soodustamise alla.
Kuuse-kooreüraskist Eestis on Heino Õunap korduvalt kõnelenud ja teinud tutvustavaid materjale, kui ta töötas keskkonnaagentuuris peaspetsialistina. Üks tema silmapaistvamaid lauseid on olnud: „Talvine üraskipuude raie suurendab kuuse-kooreüraski kahjustusi. Erandiks on üraski teise põlvkonna poolt asustatud puud juhul, kui üraskid on jäänud koore alla talvituma.“Teine põlvkond on külma poolt see aasta ära võetud ja seda on kinnitanud nii RMK kui ka Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessori Ivar Sibul.
MTÜ Hoiame Loodust ettepanekud kuuse-kooreüraski ohjamiseks:
Soovime, et ettepanekud ka ellu viiakse võimalikult kiiresti, sest iga kaotatud päev ja tehtud raie võib oluliselt olukorda halvendada ja kahjud võivad kanduda ka erametsaomanike metsadeni:
- 1) RMK peataks kohe kuuse-kooreüraski kolletes tehtavad talvised raied kuna talvine üraskipuude raie suurendab kevadel ja järgnevatel aastatel kuuse-kooreüraski kahjustuste levikut. Meie ettepanek põhineb teaduslikele faktidele, mida on korduvalt aastate jooksul ülekorratud ka Eesti Maaülikooli poolt. Kahjustuste ennetavaks meetmeks on tormimurru ja -heite, lumemurru, samuti tugevasti
nõrgestatud kuuskede likvideerimine enne üraski lendluse algust. Aga mitte kuuse-kooreüraskite kollete läbiraiumine puidu varumise eesmärkidel soistelt või kuivadelt metsaaladelt.
2) RMK on oma töötajatele töötanud välja eraldi: „Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhendi“. Soovime, et juhendisse viidaks sisse eelpool mainitud talvise raie põhimõtted seoses kuuse-kooreüraskiga.
3) Soovime, et RMK avaldaks ka omalt pooltki üles tahet ja kasutaks oma suhtluskanaleid, et keskkonnaameti järelevalve pool saaks lõpuks endale vastava tööjuhendi, mille alusel nad saaks jälgida Metsaseaduse § 42. Täitmist Eestimaa metsades.
MTÜ Hoiame Loodust tegutseb avalikult Eesti ühiskonna ja loodusväärtuse kaitsmise eesmärgi nimel ning loodame, et RMK nägemus ühtib meie eesmärkidega, antud juhul siis kuuse-kooreüraski osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mati Sepp
MTÜ Hoiame Loodust
juhatuse liige
+372 53936991
mati@hoiameloodust.ee
Madis Messimas
MTÜ Hoiame Loodust
juhatuse liige
madis@hoiameloodus.ee
Rõõm on esitleda MTÜ Hoiame Loodust logo.
Logo on osa iga organisatsiooni identiteedist, seetõttu oli meie soov leida logo, mis oleks oma olemuselt lihtne, kergesti tajutav ja samas sümboliseeriks meie tööde tausta. Pärast kuid kestnud otsinguid, jäi kaalukausile just nüüd esitletav logo, kus idee keskmes on Eesti metsadele iseloomulik harilik kuusk, mida päikeseratas omakorda soojendab ja altpoolt toidab vesi.
Meie logo sümboliseerib meile looduse terviklikku ringlust, mis samal ajal näitab ka haavatavust, sest just kuusk on Eesti metsade puuliik, mille saatus on tänaseks väga lahtine. Kuusk on ühtlasi rahuaja puuliik, mille detsembrikuus oma ukselävelt tuppa tassime. Oled sa looduskaitsja, metsamees, korilane, poliitik - kuusk on see puuliik, mis ühendab Eestimaa inimesi. Me oleme kuusega läbi põimunud. Samamoodi on meie MTÜs: mõni meist hoiab rohkem varju ja töötab vanametsa kaitsvas varjus, teine aga kasvab esimestes ridades. Hoolimata suurusest või kasvust, oleme kõik omavahel juuripidi ühenduses nagu kuused. Kuusel on pinnapealsed juured ja seetõttu ei seisa ta lagedal väljal püsti üksi, vaid ikka koos teistega, selliselt on tema edu kõige suurem. Nii on ka MTÜ Hoiame Loodusega - ei seisa me üksi vastu tormituultele vaid ikka koos Teiega oleme edukad.
Meie logo on sümbol koostööst, mida ilmestab selle keskmes olev kuusk. Oleme meiegi väga haavatavad välistele mõjutustele ja seetõttu leidsime, et just kuusk on see sümbol, mida soovime endast peegeldada. Kõige liigirikkamad metsad on kuusega seotud, meie majad on ehitatud kuusepuidust, meie kultuur on läbi põimunud kuusest ja me soovime oma logoga olla osa Eestimaa inimeste soovist hoida Eestimaa loodust.
MTÜ Hoiame Loodust töötab selle nimel, et Eestimaa loodus oleks hoitud. Et me ei teeks sellel liiga, vaid majandaks ja hoiaks seda jätkusuutlikult. Võimalusel toeta püsiannetusega meie tööd. Tehkem heategu kogu Eestimaa looduse ja loodusest hooliva ühiskonna jaoks.
Logo autor: Imbi Põld
Igat laadi loodusega seotud muredega, küsimustega ja ka rõõmudega olete alati oodatud meile kirjutama või helistama. Pole olemas valesid küsimusi või muresid. Küsige julgelt nõu ja abi.
Mati Sepp
MTÜ Hoiame Loodust
mati@hoiameloodust.ee
+372 53936991
MTÜ Hoiame Loodust
SWEDBANK: EE622200221082508590
SEB: EE951010220298842222
MTÜ Hoiame Loodusel on ka olemas nüüd täitsa oma Facebooki lehekülg: https://www.facebook.com/mtuhoiameloodust
Google Sites
Report abuse